Pole kaua aega midagi postitanud. Sünna lipsas ka niuhti läbi ja mõtsin et näitan ka millega sõbrad hakkama said. Nimelt kinkisid nad mulle mu lemmik fotograafi elutöö kokkuvõtte - Helmut Newton'i - "SUMO". Algul mõtlesin et see suur box oli kast 33 cl "unknown" õllesid täis aga selgus et hoopis oli jurakas raamat. Üllatus oli suur. Ülejäänud õhtu sai siis sirvida mega kvaliteedis ja suures formaadis Helmut Newtoni meistriteoseid. Raamatule tuli kaasa ka "x-stand" mille peale sai raamatu mugavalt laht panna. Tänan veelkord fantastilise kingituse eest!!
Orginaal (Akuma Jou Drakula JP) tuli välja 1988 ja ma mäletan kui Rootsis seda kuskil 1989 täiega mängisin. Fantastiliselt ilusa graafikaga mäng, mille arcade asus mu kodu lähedal ühes motellis ning mis sõi ka enamus mu taskurahast. Tagant järele ma muidugi olen mõistnud, et tegemist oli ilmselge raha välja pumpamisega, sest mängu oli võimatu lõpetada.Võimatult raske. Peale selle on seal ainult 3 jätkamis (continnue) võimalust ennem, kui kõik uuesti otsast peale peab mängima.
Hiljem mängisin ta emulaatoril sohki teges läbi ja imestan, miks nad selle nii raskeks tegid, sest mäng on fantastiliselt ilus ja nauditav. Veel palju hiljem Jaapanis olles, nägin, et Konami laskis selle välja uuesti mingi 100 klassikalise mängu seerias PS2'le. Ma ostsin selle versiooni endale ja kaasa sain 1 mini dvd kus on esimest kahest levelist video ja igast reklaami ja isegi VJ tehtud loll graafika, kus siis 6 mintti mängib Castlevaania lugu taustal. Haige. Teine mini plaat on siis Haunted Castle sound chip helid. Ja kõige haigem on see, et nad pole isegi viitsinud muuta raskuse levelit mängus. Täpselt sama nagu vanasti oli: võimatu lõpetada. Aga ikkagi tore, et olemas on see vana mäng, sest see toob tagasi mälestusi. Mäletan, et kuskil 90 keskel isegi kaalusin orginal JAMMA PCB Haunted Castle osta aga see jäi millegi pärast ära.
Orginaal Haunted Castle - Akuma jou Drakula kabinett ja PCB
Hakkasin otsima oma vanade mängu ajakirjade seas, et leida Final Fantasy 3 reklaami ja selle õiget müügihinda. Ja leidsingi- 859Sek (plus posti kulud), nii, et eriti mööda ei pannudki oma eelmises postituses. Peaks ka mainima, et lisaks on veel vaja soetada adapter, et seda USA mängu üldse oma Pal SNES'i peal mängida saaks. See ka veel maksis oma 300-400 krooni. Siis mõne aja pärast muutis Nintendo chippe mängu kassettide sees ja see converter enam uute mängudega ei töötanud - pidid uue ostma.
Virtuaalne Reaalsus - Fantaasia mis saab reaalseks.
Samas, edasi sirvides ledsin ma nagu alati vanade ajakirjadega naljaka HYPE artikli, mis just räägib mängude tulevikust. "Virtuaalne Reaalsus on meil varsti kodus!!!". Kohe näha, kus Nintendo oma fantastilisele "Virtual Boy"'le inspiratsiooni sai. Rootsis oli üks populaarne mängude telesaade, kus võistlejad ajasid üksteist taga virtuaalses maailmas. See maailm nägi sarnane välja nagu Vitual Fighter polygoonide segadus ning mis liikus umbes 15 kaadrit sekundis. Hullult veniv.
Orbotron (all oleval pildidl) oli ka populaarne. Sind kinnitati rõngasse, mis oli teise rõnga sees ja see veel omaette ühe rõnga sees ja siis hakkasid seal ringi pöörlema. Ma oleks vist kõik ümbruskonna täis oksendanud kui seda oleks proovinud aga mäletan et Rootsis oli Orbotroni erinevatel üritustel näha ning alati oli hulk lolle ootamas selle järjekorras. Aga aeg on näidanud, et ei olnud see Virtuaalne Reaalsus kõige tähtsam ja Orbotron on ka kuhugi ära kadunud.
Siin all oleval artiklis räägitakse et Nintendo teeb koostööd Silicon Graphicuga ja uus väga võimas masin on valmistamisel. Mõni aasta hiljem ilmus siis Nintendo 64.